Mu peakeses tekkis paar päeva tagasi väga kuum fantaasia, aga kui ma üritasin seda siia kirja panna, siis avastasin end olukorrast, kus ma ei suutnud leida õigeid sõnu. Kõik sõnad tundusid kuidagi liiga imalad(mul on liiga tugevad mõjutused neist sadadest (ilmselge liialdus) erootilistest raamatutest, mida ma lugenud olen) või siis liiga tavalised (eesti keel lihtsalt on vaene). Ja samas ma ei suutnud seda robustselt kirjutada, kuigi samas, äkki see olekski just kõige ägedam?...Mhh, ei ma ei hakka seda kujutlust suvaliste sõnadega ära rikkuma. Igal juhul on see mu peas sada korda võimsam kui trükisõnas. Niiet, "hoian kõik endale, hoian kõik endale ja pole sul tarvis teada, mida ma teen..." :P Muhaha, ma tean, et te tegelikult tahate teada, aga vot ei räägi!
Ja me võime elada ükstaskõik millises linnas, aga me tunneme end vaid sellisel juhul seal koduselt, kui me sõbrad on ka seal. ;)
Ma juba olin valmis sõnavasaraga hävitama seda kõike, mida ma tunnen. Seda kõike, mida ma kartlikult oma südames hoian. Kuid siis sa tulid ja laususid oma lihtsaid sõnu ning ma ei suutnud teha seda, milleks ma nii pikalt hoogu võtsin. Ma lihtsalt kardan seda, mis sellest laamendamisest tulla võib. Nii hea kui halb, ma kardan mõlemat, sest ma ei tea, kas ma suudaks kummagagi toime tulla. Aga praegu on hea, ma praegu lepin sellega, mis on, sest kaugelt on hea armastada. Ja ma hoian seda tunnet õrnalt, sest ma ei taha, et see katki läheks. Unistan. Unistan. Unistan. Ja loodan ka. Armastan.
Hea!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar