laupäev, oktoober 24, 2009

Millest kassid mõtlevad?

Mu kass armastab vannitoas magada. Üsna sageli juhtub seda, et kui astun vannituppa, siis leian sealt eest oma kassi. Vahel ta lihtsalt istub silmad kinni ja tukub. Vahel magab suure mõnuga, kõik käpakesed eri ilmakaarte poole välja sirutatud. Mõnikord vannitoas toimetades jään teda vaatama ja heldin iga kord üha uuesti ja uuesti. Ta vahetab nii armsalt unepoose ja ohkab siis sügavalt ning mõnuga. Või see, kuidas ta end nii põhjalikult sirutab. Neil hetkel lendab mu nunnumeeter lakke ja ma saan jälle aru, miks ma teda nii väga armastan.
Teda tänagi vannitoast eest leides hakkasin mõtlema, et millest kassid küll mõtlevad. Kui mina astun vannituppa ja leian ta sealt eest, siis ma alati tunnen viivuks mingit ebamäärast kohmetust. Vannituba, nagu magamistubagi, on koht kus eeldatakse teatavat privaatsust. Kuid kas kass saab aru sellest, mis ma seal vannitoas teen? Kas ta tunneb häbi? Kas ta räägib sellest õues mõnele teisele kassile? No, isegi kui ta saab aru, siis välja küll ei paista, et see teda häiriks. Kuid mida ta siiski mõtleb? Kas ta üldse mõtleb?
Vahel, kui meil on külalised ja ma juhtun oma kassi vaatama, siis tema näoilme karjub konkreetselt "JOBUD! Te kõik olete JOBUD!". Ja üleüldiselt on tal enamus ajast väga tülpinud nägu peas. Kuigi neil hetkedel, mil ta meie koeraga mürab, ei ole tema tõsidusest vähimatki märki. Kõrgest east hoolimata armastab ta mängida. Kuid jällegi, mida ta tegelikult mõtleb?

Tänu oma kassile märkasin, et kõik olendid on magamise ajal kõige ausamad. Hommikuti ärgates tõmbame selga nähtamatu kaitserüü ja oleme pidevalt valvel, et miski meie ebatäiust ei reedaks. Aga magamise ajal, siis me teeme kõige veidramaid hääli, võtame poose, mida ärkveoleku ajal peame häbiväärseks, kõik meis on piirideta. Kõige ausamad hetked meist, meie unenäod, saavad reaalsuseks just magamise ajal. Mu kass on samasugune - ärgates manab ette oma kurja näo ja teatab kõigile, et teda ei huvita, aga magades tuleb nähtavale tema puhtaim siirus. Ma ise olen ka selline. Me kõik oleme sellised.
Nüüd ma isegi mõistan, miks osad inimesed tahavad teisi magades vaadata. Nad tahavad näha siirust.

Ma ei tea, mida kassid mõtlevad, kuid neil on meile nii palju rääkida.

Kommentaare ei ole: