neljapäev, veebruar 11, 2010

teadmatuse hoomamatud piirid

Ma ei suuda taluda seda, et asjad on kahe vahel. Kuid täna tärkas minus mõte, et kahe vahel olek on ainus olek, kus on tajuda liikumist, mingit arengut. Kui asi on üks või kui asi on teine, siis mul on paigalseis. Kuid seistes kahe vahel olen ma alati liikumises, minus püsib lakkamatu soov jõuda kas ühele või teisele poole. Mõistad?

Sõnad on ära määritud. Sõnad ei ole enam seda, mida nad sündides olid. Sõnad on justkui õhulennul tolmunud.

Kommentaare ei ole: