Nägin täna teist korda üht poissi. Esimesel korral sõitsin temaga koos bussis, täna sõitsin temast bussiga mööda. Iseenesest nägi ta üsna tavaline välja, nagu üks harju keskmine nooruk ikka. Kuid juba esimesel korral tajusin temast mingit veidrat ja sõnuseletamatut närvilisust. Teda esimest korda bussiterminalis silmates vaatasin, et mingi nooruk ei pelga üldse külma ja jalutab niisama ilma jopeta ringi. Peast käisid läbi mõtted, et äkki keegi tegi halba nalja ja võttis ta asjad ära või ta siiski unustas/jättis need ise kuhugi. Hiljem selguski, et ta oli need endast kuidagi harjumatult kaugele teisele pingile jätnud. Tal olid kaelal sinikad. Esmalt arvasin, et keegi on teda kägistanud, aga siis leidsin, et vast ikka mõni neiu ta kaelale tähelepanu osutas. Ja ta oli nii närviline. Tammus edasi ja tagasi, näppis oma juukseid, kontrollis korduvalt oma mobiili, mis muideks oli väga bling-bling ja roosa! See oli kuidagi väga vastuoluline, sest välja nägi ta siiski rohkem nagu poiss poiss. Vans'i papud, punased kitsad teksad, suur kapuutsiga pusa, trendikas soeng. Kõhna kehaehitus, lausa habras, võiks öelda. Suured ja kurvad silmad...tema välimuses oli kõik tavaline. Kuid tema närvilisus oli kriipiv. Hetkeks isegi mõtlesin, et äkki ta on kapihomo, aga selle mõtte kustutasin ka ära. Hiljem, mil me juba samas bussis sõitsime, avanes mul võimalus teda lähemalt vaadata. Tema närvilisus ei lakanud. Ta vaatas pidevalt ringi ja vaatas oma telefoni. Isegi kahtlustasin, et ehk ta on mingi aine mõju all, et seepärast ei taju külma, ega suuda närvitsemata olla. Kuid ka see tundus ebatõenäoline. Ta oli vaikne, ei lammutanud midagi. Kui siis minu rahu, sest ma ei suutnud teda endale lahti seletada. Üritasin endale öelda, et las ta olla. Küllap see on ühekordne asi ja inimestel ikka juhtub asju, kuid ma ei suutnud end takistada teda jälgimast. Raske oli vahtida niisama tuimalt aknast välja, kui su enda keha tajus õhus närvilisust. Minus oli sõnuseletamatu soov minna ja küsida, mis teda vaevab, et miks talon roosa telefon ja miks ta nii närvis on. Nojah, seda ma muidugi ei teinud, sest see olen mina. Ja kui ta bussist lõpuks väljus, siis mina sõitsin veel edasi ja mõtlesin kuni koju jõudmiseni, et mis teda küll vaevas.
Täna nägin teda teist korda. Ta ootas bussi ja mina sõitsin bussiga temast mööda. Tal ei olnud jälle jopet seljas ja jälle olid ta asjad kõige kaugema pingi nurgal. Ja jällegist näppis ta oma roosat mobiiltelefoni. Ning endiselt oli ta äärmiselt närviline. Seda õhkus tema igast keharakust. Kaelal olid ikka sinikad. Keegi peab teda ikka korralikult lutsima või siis ta ise teeb endale viga või siis keegi teine teeb talle viga. Ta paistis mulle nii üksikuna. Esimesel korral paistis samuti üksikuna. Ja nii haavatav. Veel torkas mulle nii esimesel kui ka teisel korral silma, et ta ei hooli oma asjadest. Esimesel korral enne bussist väljumist ta hakkas oma jopet siiski selga panema, aga seljakott jäi ette ja viskas selle lihtsalt tuimalt bussipõrandale, millel lausa vohas lumelöga. Ja ta isegi mõelnud sellele. Täna oli ta jope väga hooletult pingil. Varrukad puudutasid maad. Juba seegi vihjas hoolimatusele, et ta oma asju endast nii kaugele jätab.
Äkki see on mingi teismeliste värk, et ollakse nii silmatorkavalt närviline. Äkki see on mingi minu kiiks, et ta mulle silma jäi, et ma tema närvilisust tajusin. See on lausa metsik, kuidas mingi suvaline tänaval ette juhtuv umbes 14 aastane poiss mind oma olemisega lihtsalt ärritab. Ma oleks tahtnud teda aidata, nii väga teada saada, mis teda vaevab, mida ta tunneb.
Ja enne kui keegi tahab väita, et ma olen raamides kinni ja surun teda mingisse kasti, siis ma ei tee seda. Ma lihtsalt üritan oma mõtteid teistele arusaadavalt seletada. Ma ei tea temast ju midagi ja kõik mis talt sain oli tühipaljas esmamulje ja mis oli üheülbaliselt närviline. Tema ei teagi, et ma temast esmamulje sain. Ma ei taha öelda, mis ta on või mis ta ei ole, ma lihtsalt ei saa seda teha. Ma lihtsalt tahaks teada, mis ta on ja mis ta ei ole.
Ja kõik see õpetas mulle, kuidas meie energiad meid kõiki mõjutavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar