(romantika)

me ei pea
vaatama koos
tähti või kuud
ja neid hiljem
alla tooma

ma tooks sulle
nad kõik
aga sina ei taha
ja mina ei jõua

me ei pea
jooma veini
päikeseloojangu ajal
ega kõndima koos
vastu lumesajule
suud lund täis

me ei pea
vaatama armunud
näoga mereranda
me ei pea minema
öösel ujuma
kurat
mitte isegi päeval

me ei pea
küünlavalgel õhtustama
ja muretsema kõik see aeg
ega laud tuld ei võta

me ei pea
minema koos magama
ärkama samal ajal
unisena üksteise kaisus
kuigi nii oleks hea

me võiks
olla koos

-Siim Kera


Siimu luulekogu "me vaatame kuud, kuni jääme pimedaks" on mu selle aasa parim ost! Mulle meeldib tema eluirooniaga pikitud luule. See on ilus ja ajab mind naerma.
Tean, et antud näite "(romantika)" näol ei ole tegu just kõige iroonilisema vaimuüllitisega, aga see on see luuletus, mis minust väga hästi kõneleb.

***

Mõnel õhtul tahaks ma nii väga heita kellegi kaitsevallidena kindlate käte vahele ja uinuda nagu kassipoeg - lüüa nurru ja näha und värvilistest lõngakeradest koorejõgede vahel. Ma tahaks, et hommikul ärgates puutuks mu sõrmed kellegi kindla ihu vastu.
Praegu on mu voodi liiga suur. Hommikuti selles ärgates ja end igas ilmakaares sirutades, ei tule vastu mitte midagi. Üleval, all, paremal, vasakul - kõik on tühi, midagi ei ole. Vahel tunnen end seal nii üksikuna. Seal on ruumi kahele hingele.
Tegelikult ma ei oska kaisus magada. Väiksena tähendas kaisus magamine minu jaoks seda, et ma ärkasin öösel ja läksin oma vanemate magamistuppa ning küsisin sosinal: "Kas ma võin teie kaissu magama tulla?". Ma sain alati jaatava vastuse, ent mitte kunagi ei võtnud esimesel korral oma patja kaasa. Alati jooksin sellele veel teise tuppa järele. Mõnes mõttes on selline komme minus siiani. Kuigi ma tean, et ma tohin midagi teha, siis ma ikka küsin üle. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...Ma tegelikult ei tea, kas ma oskan kaisus magada. Viimane kord kui ma seda üsna vastu tahtmist tegin, ei olnud selles minu jaoks midagi meeldivat. Samas ma usun, et kui inimene on õige, siis tuleb ka kaisus magamine loomulikult. Nagu rääkis Tätte oma esimesest suudlusest ja sellest kui tuli see õige, kuidas siis kõik loomulikult ja pingutamata tuli. Õiged asjad tulevadki loomulikult.

Ma ei saa olla sinu kaisus, aga mõte sinust on hellalt mu embuses.