Tarbetud tunded, head ja halvad, milledest sa ometi lahti ei suuda lasta, on nagu lapsepõlve lemmiklelud, aastatega kogunenud jõulukaardid, raamatud, mida pead kasutuks või vanaema kingitud pärlid, mida ei oska kanda. Sa pistad need kõik tavalisse pappkasti ja lükkad nad ühes sellega pööningule oma aega ootama. Sa ei suuda neist loobuda. Neis asjades on midagi, mida teised ei seleta. Ja kui sa kord pööningul kuusejalga otsides komistad kogemata sellesama tolmunud kasti otsa, siis istud sinnasamasse maha ja avad oma vanad tunded. Leiad, et jõulukaardid on ajaga muutunud lugematuteks ja samal õhtul põletad need kaminas toasoojaks. Väiksena alati une toonud roosa jänku...sa embad seda tugevasti, sest ta on sulle endiselt armas, aga annad selle oma tütrele, et ka tema võiks sellest rõõmu tunda. Avad raamatud, mida sa varem ei mõistnud, mis olid liiga rasked, ja lased nende sõnumil endasse kanduda. Sa mõistad ja oled õnnelik, et neist ei loobunud. Need leiavad koha su lemmikraamatute kõrval. Ja vanaema vanad pärlid. Sa imestad, kuidas said need üldse pööningule lükata. Sa paned need kaela ja tunned tänulikkust, et keegi on sulle nii palju andnud. Suur tähendus nii väikeses asjad. Alles siis sa mõistad.
Vahel on hea oma tunded kasti pista ja kuhugile ära lükata. Samas peab olema ettevaatlik, et neid sinna liiga kauaks ei jäta.
1 kommentaar:
Su sees on nii palju ilusaid mõtteid. Ma sooviks, et ma saaksin sind tihedamini su silmade sügavuse taustal kuulata.
Postita kommentaar