Nüüd on jälle parem. Veepind on täna peegelsile. Mu igatsus ei kao enne, kui ma olen kätte saanud selle, mille järele mu süda karjub. Kuid nüüd on jälle parem. Mu hing on meri, mis vahel tormituultes metsikult peksleb ja temal seilavaid laevu hukutab, kuid kui pole tuult, siis paistab päike ja võin veepinnalt end vaadata kui peeglist.
Eile sattusin Varraku raamatupoodi. Leidsin raamatu, mis tundus täitsa adekvaatse unenäoseletajana. Oleksin võinud selle ära osta, kuid miskipärast hakkasin üle väga pika aja raha peale mõtlema. Rumal mina, raha ei ole minu jumal ja ma annan selle ära. Peab veel homme minema ja selle raamatu siiski ära ostma. :)
Täna öösel nägin unes kirjadest ummistunud postkasti. Ainult võõraid inimesi, kes olid kõik osalised vesterni filmis. Nad elasid üleni roosas, aga räämas ja nukras toas. Ja siis oli seal üks väike poiss, kes kartis ja kellele ema ütles, et ta end voodi alla peidaks.
Mul oleks seda raamatut vaja...Näete, ma ei vaja raha oma rahakotis, vaid seda raamatut.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar