teisipäev, märts 02, 2010

luleerides irooniliselt

viin - esimene sõber

oh, tõstkem klaasid taevani
ja täitkem peekrid pilgeni!
joogem surnuks kõik me mured
vaat et matustele ikka tuled!
ja korraldagem uhked peied
kirstus viimse sõpruse kandvad reied
möödunud aegade mõttetud meied
ja kummutagem pitsid maetud mehe auks
kel nii sarnaselt viin just oli surmatauks

oh, tõstkem klaasid taevani
ja täitkem peekrid pilgeni!
joogem surnuks kõik me suhted
kaine teadvuse lepitavad tahted
las viinal voolata me vere amazonases
uputagem piirid viru valge selguses
ja tapkem mõtted päevavalge pelguses
viimaks leidkem pikalt vannitatud tõde
-sind ei vaja ka su omaenda õde!

Kommentaare ei ole: