kui mõtted muutunud on raskeks
katkeb praksatades sõnade habras selg
nii tähed lendavad taeva
kus mustava sameti pinnal
loovad
justkui koovad
öödele sametise teki
mõtted mida sõnad ei kanna
säravad mõttetaeva põhjatus
tumedas
justkui sumedas
nii lõikavas kurvas vaikuses
ja koiduvalge eel
tunnete nõretav pesa
tilgub
päeva jalge ette maha
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar