Sappe hommikukohv. Tänud onu Ivarile, kes mulle igal hommikul kohvi voodisse tõi. Suusatamas oli vahva. Seltskond oli imetabane ja samuti ilm, mis küll kahjuks kohati suusatamise jaoks liiga krõbedaks muutus, kuid muidu oli kõik suurepärane. Kuigi ma olen jõudnud punkti, kus tavaline mäest alla vuhisemine on minu jaoks liiga tavaliseks muutunud ja pean kas sõiduvahendit muutma või siis hüppama hakkama. Adrenaliinivajadus, kuigi ma pelgan kukkumist...
2 kommentaari:
hmm.. kui suusad jäävad igavaks ja lumelauast keeldud, siis äkki proovid seda vahendit, mis näeb välja nagu tõukeratas ühel suusal:P?
Mhh, see tundus päris lõbus iseenesest. Sellega saaks kindlasti paraja doosi adrenaliini kätte. :D Kuid ma mõtlesin, et ehk peaks neid suuski proovima, kus kannad lahti on ja siis neid, millega saab kahte pidi sõita. :P Või lausa kombineeriks neid kahte. :D
Postita kommentaar