Sesssss.....

...ssss tapab mind! Nüüdseks olen ma jõudnud oma õppimistega sellisesse staadiumisse, kus ma enam ei hooli, mis ma eksami tulemuseks saan. Õigupoolest olengi terve viimase nädala vaid õppinud ja eksameid sooritanud.
Esmaspäeval oli maailma usundites eksam, teisipäeval õppisin, kolmapäeval oli kultuuriajaloo eksam, neljapäeval oleks pidanud olema eesti kultuuri tüvitekstide eksam. Justnimelt oleks pidanud, sest mina olin heas usus kohal, aga õppejõud ei ilmunud teadmata asjaoludel kohale. Lihtsalt nii vapustavalt tore, kui nii juhtub ajal, mil on sess ja on palju teisi eksameid ja sa oma aega hoolikalt planeerid ja pingutad ja siis sind üle lastakse, täiesti ette hoiatamata. Aga noh, mis seal ikka. Reedel üritasin oma viit kirjandit kirjutada....welll, praeguseks on üks valmis, aga tähtaeg oli eile. Nii tore. Aga pole hullu, küll ma need homme valmis teen! Lihtsalt pean saama, sest ma kirjutasin õppejõule ja lubasin, et ta saab mu kirjandid hiljemalt esmaspäeval. Nii tore on endale auku kaevata. Ja noh, homme, esmaspäeval, on semiootikas eksam. Materjalist on omandatud heal juhul 2%. AGA mul on 30 väikest spikrit, mis ei ole tegelikult kuigi väikesed, millede peale ma looda. Ja kui eksamil selgub, et ma neid kasutada ei saa, siis ma ilmselt saan oma esimese ausa F'i Tallinna Ülikoolis. Jeii. Ja teisipäeval on ka veel üks eksam.
Kahjuks on mul kütus täielikult otsas. Tänaseks on mul tunne, et ma ei hooli enam nendest tulemustest, sest see pingutus nende nimel tundub nii ületamatu ning mõttetu. Ja ma lihtsalt ei suuda ennast ahistada. Olen juba paar päeva nagu elav laip ringi käinud. Ma olen lihtsalt nii väsinud sundõppimisest. Jeerum, kuidas ma vihkan eksameid!
Aga ma ei anna alla. Isegi kui ma homme semiootikas põrun, mis muide on ametlikult kõige haiglasem aine üldse, mida õpetada saab (jah, isegi keemia on arusaadavam), sest esiteks on see täielik häma, mida on pea võimatu kergelt seletada. Ja mõned inimesed veel tegelevad sellega elutööna ja annavad sellealaseid raamatuid välja....minu tõeline austus. Kuigi samas, kui selle kõige peale ise tulla, siis see võib isegi lihtne ja loogiline tunduda, aga kui lugeda kellegi teise väidetavalt lihtsaid ja loogilisi mõtteid, siis minu aju plahvatab ja peas lendavad lõputus tühjuses nahkhiired. Aga ma ei anna alla, kuidagi peab ju selle eksami ära tegema. Isegi kui tuleb F, siis teeb uuesti. Aga kirjandid on vaja kindlasti homem valmis kirjutada ja teisipäeval on vaja tüvitekstid edukalt läbida.
Ma ei kujuta ette, mida ma tunnen, kui kell saab teisipäeval 14.00, sest siis saab ametlikult minu sess läbi. Ja see tundub nii kaugel.....