Olen avastanud, et mulle on raske komplimente teha. Ma kas naeratan viisakalt (mis on viisakus?) ja tänan, ning tunnen kuidas ego jälle millimeetri suuremaks kasvab. Või siis vaidlen sellele kohe vastu. Ja minu vastuhakk tuleneb sellest, et ma leian, et komplimendid on täiesti tühised, ning ei muuda minu maailma. See, et mõned inimesed peavad mind ilusaks ja toredaks, see ei muuda suures plaanis mitte midagi ja seega on komplimendid minu jaoks täiesti ebavajalikud sõnakõlksud, sest sama hästi oleksin ma võinud olla kole ja ebatore. Peale selle on enamus komplimendid suunatud alati materiaalsetele väärtustele, aga mina praktiliselt vihkan mateeriat(, kuigi mulle meeldivad ilusad asjad...need ilusad asjad, mis minu meelest on ilusad.). Seepärast ma vahel näitangi suurt osavõtmatust, kui keegi minu juures midagi kiidab. Jaa, siin võib öelda, et ma olen pirtsakas ja et ma ei ole kunagi millegagi rahul...Aga teate, ma ei kannata seda, kui inimesed õõnestavad teiste jalgealust, sest neil puudub selleks vähimgi õigus, seepärast ma olen alati ärritunud, kui keegi hakkab mind laitma. Ja hea ja halb, ilus ja kole, on nii suhtelised, et muutuvad oma subjektiivsuses täiesti mõttetuteks, seega ma ei hüppa rõõmust lakke, kui keegi mulle ütleb, et ma näeb täna kaunis välja. Poleks juukseid kamminud, siis äkki näeks kole välja. Vahet pole, sest see ei muuda mitte midagi.
Jah, ühel päeval ma rõõmustan teiste komplimentide üle, aga teisel päeval võin teil selle eest näo täis sõimata. See sõltub sellest, kuidas mul tuju. Ja, olge nii head, ning ärge võtke seda isikliku rünnakuna. Ärge pahandage ka siis, kui ma just teil näo täis sõiman, sest mul pole ju teie vastu mitte midagi, ma lihtsalt ei oska komplimentidega midagi peale hakata ja mulle ei meeldi otstarbetud asjad. Isegi siis mitte, kui need on sõnad, mis on läbinisti abstraktsed. Ära võta südamesse. Ära võta hinge. Lihtsalt lase olla.
Praegu mõtlen, et inimesed võivad öelda, et ma olen pessimist. Tegelikult ma ei tea, kas ma olen optimist või pessimist. Ma ei tahagi teada. See on täiesti ebaoluline. Ma olen inimene, kes tunneb.
Ei ole häid inimesi, ei ole halbu inimesi, on erinevad inimesed.
"Ma ütlen sulle: pole olemas hukkaläinud inimesi. On vaid neid, kes ei nõustu sinu seisukohtadega, inimesi, kes ehitavad teistsugust maailmamudelit. Ma ütlen sulle: ükski inimene ei tee oma maailmamudelit arvestades midagi sobimatut."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar