Tasapisi harjub inimene ikka kõigega ära. Mul on juba pikemat aega üsna kiire olnud ja alguses tundus, et on võimatu jõuda kõike õigeks ajaks ära teha. Nüüd aga, nädalate möödudes, on see tormamine mulle nii igapäevaseks saanud, et mu sisemus on maha rahunenud ja nüüd ma mõistan, et on küll võimalik kõik ära teha. Lihtsalt, maha peab rahunema, ei ole vaja tõmmelda, sest tõmblemine võtab veel enam aega kui rahulikult olemine. Ei, aga jonnida on ju tore.

Cill.

Lumi on muidu päris tore. Jeii!