Tea, mispärast inimesed ennemini ikka halba usuvad ja kõigesse heasse nii suure umbusuga suhtuvad. Kas tõesti vaid sellepärast, et lihtsal inimesel on lihtne uskuda halba, sest nii on kõik kukkumised kergemad...
Avastasin ennastki ükshetk mõtlemast asjade varjulisele poolele. Aga teate, mulle meeldivad varjud kaa. Võib-olla on minus väheke massohisti....jumal seda teab. :D Olgem ausad, ma olen terve oma senise elu, ja ilmselt olen ka edaspidise, üks suur unistaja. Ma armastan muinasjutte ja mul on kombeks neisse uskuda. Ja noh, kui ma juba nendesse usun, siis usun ma ka sellesse, et kusagil on mõned kurjad nõiad ja tuld purskavad lohed, ning kohe kindlasti on kusagil üks hurmav prints kahel jalal, kes mind, väikest printsessi, ikka päästma tuleb!
Sellesse peab uskuma, sest muidu ma ei näeks, et just selline see elu ongi! :)
"Kuid vahel tunnen, et see mis ma tunnen,
ja vahel tunnen, et see mis ma näen,
ja vahel tunnen, et see mis ma kuulen,
et see on muinasjutt.
Ja me naeratame,
olen rõõmus ja sees on hoog,
et ilmsi oli kõik see,
on mu muinasjutu epiloog."
-Kruuv "Muinasjutt"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar