Ma tunnen iga päev, et ümbritsev tambib minu unistused mutta.
Ikka tuleb keegi...
Teab paremini...
On nii kuradima veenev, et ma lõpuks trambin ise oma unistustel.
Ma soovin iga päev, et keegi peale minu veel vaimustuks sama lapselikult kui mina ilusast kinkepaberist.
Nutaks sama moodi isamaaliseid laule kuuldes, ega saaks üle filmi ootamatust lõpust.
Tahan, et keegi minuga sama moodi tunneks.
Sa lihtsalt muigad ja ütled, et see pole sinu jaoks miski.
Ja nüüd ma ütlen ise ka, et see kõik on täiesti ükskõik.
2 kommentaari:
Ära kuula neid, kes tambivad! Me kõik tambime ja sa ise ka vahel. Aga keegi ei tee seda meelega ja kõik võivad tampida ja tambivadki. oluline on ise teada, mis on enda jaoks oluline! :)
Ja väga õige on innustuda lihtsatest elunaudingutest! :)
Ühesõnaga, ära jäta oma unistusi ja samas, vali inimesi, kellele midagi rääkida ja kellega midagi jagada ja millisel hetkel ja millisel päeval ja kui keegi täiesti sinu ees tambibki su unistusi maha, siis ütle talle kohe, et vabandage, aga palun ärge tampige mu unistusi, nahhui! :D
Postita kommentaar