esmaspäev, detsember 12, 2011

Taas on läinud rändama minu hea uni. Nüüd ta kondab mööda kuu helendavat äärt ja naerab mu üle sealt kaugelt. Mu keha on peaaegu kurnatud, nägu on kohe kindlasti... Ma haigutan ja haigutan veel, kuulen kuidas mu mõistus kisendab puhkuse järele. Ometi tuleb lõõgastav uni kuu pealt alla siis, kui päike sinna asemele tõuseb...


Kommentaare ei ole: