Andsin endale väikese uusaastalubaduse...tegelikult see polegi nii väikene. Kokku võttes päris suur ettevõtmine, kuid selle võiks täitsa ellu viia. Peab vaid väheke rohkem endasse uskuma. End peab väheke tagant torkima, et ma laiskuse tumedasse koopasse ei laskuks. Peale selle peaks väheke läbirääkimisi tegema, et kas ma olen selles üksi või kaksi. Heh, nõnda kõneledes kõlab see millegi suurena, nagu ma hakkaks millegi üüratuga tegelema. Tegelikult mängivad määritud sõnad vaid tühist vingerpussi. Ja muideks, vingerpussi on tõsiselt imelik sõna. Lihtsalt, et te teaks...
Vahel tuleb tõuge täiesti ootamatust paigast. Sa võid lihtsalt sattuda, kellegi blogile, kellegi sellise blogile, keda sa tegelikult ei tunnegi, pole temast sootuks midagi varem kuulnud. Ometi võib ta muuta sinu mõtlemist ja anda sulle jõudu ikka edasi minna, ning midagi paremini ja suuremini teha.
Imelised on need inimesed, kes tulevad ja oskavad täiesti aimamata öelda õigeid asju. Nad ei tea, et sa vajad just neid sõnu, et olulised on just need mõtted, aga siiski päästavad nad su päeva.
See on nii hea, kui ma ise tean, mida mul vaja on, aga mida ma teha ei suuda või paluda ei suuda, sest selleks liiga nõrk olen, kuid siis see teine inimene tuleb ja teeb pahaaimamata just seda, mida mul vaja on. Jah, mul on raske, sest ma olen selleks kõigeks liiga nõrk, kuid mul on nii tohutult hea meel, et ma vahel ise ka ei tea, kui tugevad inimesed tegelikult olla võivad.
Palju keerulist juttu.
Ja mul on üks kelluke, mis helisedes mulle alati Kedagi head meenutab. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar