kolmapäev, august 11, 2010

oh, armas, mu armas

oh, armas, mu armas
puista heldelt huulilt sõnu
ära vaibu
voola minust üle ja
räsi väsinuks mu rind

oh, armas, mu armas
vea õrnalt karme käsi
ära pelga
hoia jõuga naise keha
südamega hällita mind

oh, armas, mu armas
hoia vaos hetk veel end
sind palun
piina kiusatuses mind
ei taha mõelda veel
otsa saavad hetked need

3 kommentaari:

Jürgen ütles ...

Kuulsin sõna "hällitama" esimest korda. Pidin ÕSi kasutama, sest ei viitsinud loogikat ajada, kuigi nüüd on nii loll tunne, et ei leppinud tundega, mis see sõna lõi. :D

Maarja ütles ...

hehe. :D

Tegelikult, ega ma ei tea, kas see sõna reaalselt eksisteeribki. Ma põhimõtteliselt tegin nii, et see sõna tuli mulle pähe, selle sisu valisin ise, teadmata, kas see on õige ja kasutasin seda enda eesmärgil. Luules on ju kõik lubatud....tänapäeval.:P

Pia ütles ...

See on ilus luuletus!