õhk pärast vihma

Mõtlesin täna pikalt, et kas religioon on territoriaalne... kord sattusin vestlusesse inimesega, kes pidas imelikuks seda, et nii paljud ihkavad sõita Indiasse ja seal hakata kummardama Buddhat, ning mis veel kõige hullem, pärast seda kõike tagasi tulla oma sünnipaika ja hakata siin elama Indias saadud õpetuste järgi. Säärane talitusviis tundus mu vestluskaaslasele äärmiselt väär. Sest kui sa juba kord oled sündinud eestlasena, kui sa oled oma sünnilt pagan, siis on imelik ühel hetkel avastada, et nüüd budism (või ükskõik milline teine religioon) on palju õigem.
Pean tunnistama, et säärane lähenemine hakkab mulle nii mõneski mõttes vastu. Enne kui keegi hakkab mulle midagi väitma, siis ma lisan, et ma hetkel täiesti sihilikult ja teadlikult vaatan mööda sellest, kuidas teoloogias on asju kirjeldatud. Ühest küljest sellepärast, et ma ei tea piisavalt palju kõikidest religioonidest ja teisalt jätan ma endale vabaduse läheneda asjadele täielikult vaid enda vaatenurgast ja luban oma ajul väheke tööd teha (ma lihtsalt armastan seda, kui inimesed kasutavad oma aju!)
Niisiis... ma ei usu, et religioonid on kindla territooriumiga piiratud. Ehk oleks õigem öelda, et ma ei usu, et see õige on. Ei saa ju inimesi sundida mingisse religiooni pühenduma vaid selle pärast, et nad näiteks Indias sündisid...See lihtsalt tundub nii ebainimlik ja täiesti loomuvastane. Sama moodi ei saa ma öelda kellelegi, et ta ei tohi budistiks hakata, sest ta on sündinud Eestis...natukene nagu kahtlane lähenemine.
Teine huvitav asi, mis mulle sellest ammusest vestlusest mõttesse kõlkuma jäi, oli idee, et kui inimene on juba näiteks 40 aastat olnud ühes usus, et siis ta ei saa ega tohi oma usku vahetada, sest on liialt kaua juba olnud ühes usus. Jah, võiks ju öelda, et mis sest enam vahetada, kui sa siiani selles usus hakkama oled saanud. Kuid ma siiski leian, et kunagi pole liiga hilja liikuda millegi parema poole. Inimolendil on vaja eesmärke, mille poole minna. Ja palun, pole vaja minust valesti aru saada. Ma ei ütle, et üks religioon on teisest parem, et üks on vägevam kui teine. Ei. Kõik religioonid on võrdsed, nad on lihtsalt erinevad (ja tegelikult kõik nii ühesugused). Lihtsalt, kui inimesele tundub, et mõni teine religioon, millel on teistsugune sõnastus ja väljendus, aitab tal paremini iseennast teostada, siis ta peabki oma usku vahetama. Ja ei ole ühtki teist teed. Tobe on ju ennast mingi usuga piinama jääda, kui tegelikult oled seesmiselt leidnud, et miski muu on Sinu jaoks palju parem, ning vaid seetõttu, et oled midagi siiani liiga pikalt uskunud... Sisemiseks valgustuseks (vahet pole, et see kõlab eriti imalalt, aga eesti keeles on paljud sõnad eelarvamuste tumeda loori all) ei ole kunagi liiga hilja! Ja kui sa kord juba oled ennast leidmas, siis tuleb endaga lõpunti tuttavaks saada. ;)
Niiet, ma usun, et kui keegi sõidab Indiasse ja leiab seal enda mõnes teises usus, siis see on väga hea ja minul, kes ma ehk istun kurvalt oma rutiinis ja ootan, et mingid asjad minuni jõuaks, julgemata astuda samme iseendale lähemale, kartes ühiskonna halvakspanu, ei ole mitte sittagi kommenteerida! See on lihtsalt kadedus, mis meid halva pilguga vaatama paneb. Ja me kadestame seda, et teised julgevad ja meie mitte. Me kõik kadestame midagi (ja samas kadestame ikka seda ühte ja sama...)

Mulle meeldib õhk pärast vihma. Rahu. Puhtus.

:)