kolmapäev, juuni 30, 2010

Miks unes ja mitte ilmsi?

Olete te kunagi istunud šokolaadikommile selga ja sellega sõitnud nagu mootorrattaga? Olete te kunagi üritanud kahel šokolaadikommil hullunud rekkajuhilt eest ära sõita? Mina igatahes proovisin järgi ja asi isegi toimis. Šokolaadikommidega annab täitsa sõita. Pealegi kasvab neid põllul nagu muda, seega võib igaüks neid sealt noppida ja enda otstarbeks ära kasutada. Mina oskan neid nüüd ka mootorratta pähe ära kasutada.
Ma pole kunagi varem ühelegi sünnipäevale nii palju hilinenud. Anna andeks Kädi, aga me tõesti ei suutnud Piaga leida 4 km jooksul ühtegi head tagasipöörde kohta... Ja Pia palus ka selle pärast juba andeks, et sulle kingituseks mõeldud iluvõileiva vahele jäi ka ta näts. Ups. Aga seda oli ilmselt väga vaja sinna, sest ega 4 km jooksul, mis me mööda sõitsime ja pärast 4 km šokolaadikommidel tagasi sõitsime, ei olnud üldse mitte rahulikud. Iluvõileib suutis mitu korda ära laguneda. Lihtsalt nii palju hullunud juhte oli, ning ma ei olnud ammu manuaaliga sõitnud. Pia Opelist oli kahju, sest see läks täitsa katki. Kuid sünnipäevale me jõudsime ja kui lõpp on hea, siis ongi kõik juba hea...
Kas head asjad on selleks, et näidata, kuidas neid meil ei ole? Nii mõnus oli ärgata. Läbi hommikuse vaikuse kostus Sinu hellitav hääl, mis nii hoolsalt voolis mu nime. Sa silitasid nii õrnalt ja vaikselt, nii suure hoole ja armastusega mu väikest väsinud pead, mis sellest lihtsalt puudutusest kohe mitmekordselt kirkamaks muutus. Ainult mesimagus suvine õhk ümbritses veel meid ja ma oleks soovinud, et see hetks poleks eales lõppenud... Ja oi kui kibedaks see kõik muutus, kui taipasin, et ma seda vaid unes näen...

1 kommentaar:

Pia ütles ...

Väga lahe unenägu, just see šokolaadikommidel sõitmine jne :D