Ühest seitsmeni

Esimene

T ahtejõulisus
A usus
E htsus
V ägevus
A ustus
S iirus
nagu taevas
mille pilved ei kanna
ja kust sa ikka ja jälle
läbi
kukud


Teine

astu uksest välja
astu taevale
kõnni selle argisel pinnal
nuusuta betoonil kasvavaid lilli
ja lase maja seinale soditud genitaalil sulle kõnelda tõelisest elust

astu uksest välja
astu taevale
kõnni elus eneses


Kolmas

vahel ma tõesti ei tea
milleks seda kõike on vaja
vahel ma ei tahagi teada
milleks seda kõike on vaja
siis vaatan ülesse
ja näen taevast
pilves pilvituid pilvi
näen iseend
taevast


Neljas

tõde on taevas
ja taevas on tõde
pilvitu on see taevas
mida sa alati vaatad
aga mitte kunagi ei näe


Viies

tilk
tilga
haaval
tilgub
taevas
pilvelt
alla

tilk
tilga
haaval
tilgub
hing
südamest
välja

taevas sulab ära


Kuues

iga päev
ühtmoodi
unustad sa ära
et iga päev
ühtmoodi
taevas on sinine


Seitsmes taevas

taevas on helge
puhas
ja lõputult sügav
taevas on Sinu silmad
täiesti hülgehall meri
millesse ma ikka ja uuesti
upun

Jeii!

Kolm eksamit, kirjutada 20 lk kunstiajalugu, 3 lk esseed, 7 lk referaati, 5 luuletust....ma pole veel millegagi alustanud. Selle asemel lebotan Kadriorus murul ja popsin Pirital vesipiipu....

Jah, minu prioriteedid on paigas....



kaotan oma pead

pilved mis ei kanna

Eile õhtul veel mõtlesin, tundsin, et astusin iseenda selle saba peale, mis vehib tuppa negatiivset. Oli mul siis vaja seda teha...
Mulle ei meeldi mu unenäod. Üldse ei meeldi. Ei meeldi, et need on kui vihm selgest taevast. Ei meeldi, et need seisavad tõele lähemal kui reaalsus ise. Ei meeldi, kui need näitavad alasti tõde...

Neil hommikuil ei aita ka paitav päike mitte...

Ja ma tõesti ei tea, millal jõuab kätte see piir, mil ma rebin oma südamest välja kõik need inimesed, keda ma nii väga armastan, aga kes mulle ometi nii palju haiget suudavad teha. Mil ma võtan oma elust pulbitseva, verest punava südame, ning heidan raevunult põrandale, ning lihtsalt peksan sellest välja kõik valusa ja muu pasa.
Isegi unenäos on võimalik haiget saada.

Kuid kas ma üldse pean hoolima? Kui ma siia maailma üksi tulin, siis miks ma pean end üldse selle jamaga vaevama?



see on kui taevas, mille pilved ei kanna
ja kust sa alati
läbi
kukud

minasüdasina

Ilusaid ilmasid lihtsalt peab armastama!
Hommikuti...ärgates oma mega-giga suures voodis ja nautides aknast langevaid suviseid päikesekiiri, mis nii hellalt kehale pai teevad, on lausa võimatu astuda voodist välja vasaku jalaga. Ma jumaldan selliseid ilmasid, ning andke mulle kõik andeks, kes te minu põhjendamatut vingumist kannatama peate. Aga ju on palav! :P

Kuna viimased ilmad on mu sügavama mõttetegevuse täielikult ülesse sulatanud, siis ei tasu hetkel minult mingeid tõsise sisuga postitusi oodata. Kuidagi päike ja tuul ja sõbrad ja armastus on kõik üheskoos südamesse pugenud, ning sealt kõik murelikud mõtted pühkinud. Neid oleks, alati oleks, aga ilusat armastust on mu hinges hetkel nii palju, et mured on välja kolitud. Naudin seda.

minasüdasina

Peab midagi ütlema, enne kui see siin tolmu mattub....

Elu on ilus! :D

roosad huuled, sinised silmad

the end

Lubasin (eelkõige) iseendale, et teen oma möödunud kolmapäevasest teatrikülastusest kokkuvõtte.
Noh, sai siis üksinda teatris käidud. Alguses tundus mõte üksinda teatrisse minna hirmutav, sest kartsin, et vaheajal suren üksindusse, kuid tuli välja, et vaheaega polnudki. Niiet, lõpp hea, kõik hea.
Kuid etendus...mulle täitsa meeldis. Mind ehk väheke häiris, et asja ironiseeriti nii palju, ning kohati ehk ületati hea maitse piir, aga üldiselt oli tükk ülesehituselt ja teostuselt täiesti nauditav. Oleks nad asjale väheke traagilisemalt lähenenud, oleks asi muutunud sügavamaks ja oleks mind ehk rohkem puudutanud. Kuid oleks ja poleks on pahad poisid, seega ma nendega enam ei suhtle.
Näitlejatöö oli muidugi hea. Sitta, nuudleid, jogurtit, kotkaid....kõike lendas. Mulle meeldis, et teema jooksis mitmel tasandil, nii ühiskondlikul kui ka indiviidi omal. Ei, kõik oli väga tore. Leidsin veel ühe huvitava küsimuse, millele vastust otsida...

Kui mind pärast maailma lõppu uuesti ellu äratataks, siis mida ma tahaksin oma möödunud elust mäletada?