Kõrgem intellektuaal

Aeg oli juba hiline, kui ma lõpuks ühikasse jõudsin. Enne kui jõudsin majja siseneda, tahtsin mulle pätid kallale tulla. Õnneks minu jalad olid sel korral pättide omadest kiiremad. Pärast seda, kui olin jooksnud tiiru ümber maja ja edukalt põgenenud, sisenesin viimaks ühikasse. Omanik juhatas mind mu tuppa ja ütles, et arveldame hommikul.
Hommikul toast väljudes oli majas palju lärmakam kui öösel. Suure sagimise keskel leidsin ülesse ka omaniku toa, mis asus täpselt maja välisukse vastas esimesel korrusel. Leppisime kokku, et maksan terve aasta üüri korraga ära.
Hiljem loengust tulles surus üks võõras heledapäine neiu mulle kätte pisikese mängujänku ning lahkus sõnagi lausumata. Kuigi ma polnud sellest midagi varem kuulnud, teadsin kindlalt, et see saab tähendada vaid üht - kutset peole. Ma siiski ei läinud.
Järgmisel päeval, peale eesti filoloogia loengut, sain ma uue sõnatu kutse. Sel korral sädeleva tuuleratta. Esimese kutse peale arvasin, et mind kutsutakse viisakusest, et ma olen uus ja ei tunne kedagi, aga teine kutse tegi mind juba rahutuks. Seepärast istusingi põrandale ühe neiu kõrvale ja küsisin:
"Kas nad kutsuvad suvaliselt inimesi peole või nad teavad minust midagi ja kutsuvad mind teadlikult?"
"Jah, nad teavad sinust midagi, siin ei ole midagi juhuslikku."
Järgmisel hetkel kõlas tunnikell ja pidin kiirelt neljandale korrusele minema, et jõuda järgmisesse loengusse. Selle aja jooksul, mil ma trepist üles tormasin, suutsin välja otsida oma taskupeegli, aga see lagunes mul käes. Neljandale korrusele jõudes olin väsinud ja hingeldasin suurest sagimisest. Mu käed olid kõiksuguseid asju täis: paberid, tükkideks lagunenud peegel, tuuleratas, pastakas ja seljakott. Koridorid olid juba vaiksed ja ainsad liikujad olid ülejäänud seitse uut õpilast, mina, kaheksas uus ja tundmatu, ning õpetajad, kes jagasid seletusi. Vabandasin oma hilinemist ja jäin vaikselt ootama. Õpetajad noogutasid mõistvalt ja jätkasid inimeste kohalviibimise kontrolli, mis ilmselt minu ootamatu sisenemisega pooleli jäi.
"Kas neiu Õismäe Humanitaargümnaasiumist on kohal?"
"Jah," kõlas vastus.
"Kaks vene neiut täielikust individuaalõppest on ka kohal?"
"Kohal," kõlas järgmine vastus.
"Kas Maarja, kõrgem intellektuaal, on kohal?"


Oi, jah, tere hommikust teilegi! Mu unenäod lähevad aina põnevamaks.

Mulle meeldib, et mu unedes on kõik võimalik!