Igatsesin seda pikalt....oma esimest ilupilti nahal. Minu nahk, mis mind päevast päeva hoiab ja kaitseb, minu hingele peavarju pakub ja mind maailmale formuleerib, on püha ja mul võttis seitse aastat, et leida SEE, mida oma nahale lasta teha.
Olen iseendale väga tänulik, et lasin mõtetel seitse aasta settida ja vormi leida. Alguses igatsetud käpajäljed rinnal, elu moto selgrool või tiivad seljal, on vajunud unustusehõlma. Ilmselgelt on kõigeks oma aeg ja võttis aastatid, enne kui leidsin selle inimese, kelle oma naha kallale lasen.Olen kindel, et tegin selles osas õige valiku ja olen meistrile väga tänulik.
Minu eelnevad teadmised tätoveerimisest on väga tagasihoidlikud ja kohati pimedusega löödud. Nüüdseks olen oma silmaringi avardanud ja tean, et kui leiad õige inimese, saab lõpptulemus olla vaid puhas kunst. Mulle meeldib endast mõelda kui lõuendist, millele kunstnik maalib.
Nüüd vaevab mind suur sügelus. Nii tahaks juba uuesti nõela alla joosta ja enda kehale veel ja veel luua lasta. Kuid pidurdan end veel väheke, sest mõtete rohkus peas võib tahaplaanile jätta selle, mis õige on. Siiski mõtlen aktiivselt sellele, mida järgiseks teha. Mõtteid on palju ja erinevaid variante, kuidas midagi luua, veel rohkem.
Kõige selle käigus olen avastanud tätoveerimise põlu all maailma. Kahju on näha, et nii kaunis ja tõelist meisterlikkust nõudev kunstivorm, on pagendatud põlguse tagatubadesse. Ma ei mõtle sellele, milline on mu nahk siis, kui ma suren või midagi küll teised inimesed minust nüüd arvavad. Ise pean ma ennast jätkuvalt väga ilusaks ja ilupilt minu nahal, aitab edasi anda seda, kuidas ennast formuleerida soovin.

Aitäh Mico Golbobin'le, kes selle kauniduse teoks tegi. Algusest lõpuni. Aitäh!

Pääsuke, minu pääsuke - Vabadus, kodumaa, uus algus. Oled sa vaadanud, kuidas pääsukesed koduõuel lendavad ja sidistavad? Kui vaba on nende lend, kui puhas nende stiil. Kuidas nad igal aastal tulevad ikka ja jälle, jäädes truuks ühele ja ainsale. Kuidas nad igal aastal minnes viivad vana ja tulles toovad uue. Kuidas neid kevadel oodatakse ja sügisel saadetakse....Oma mõtetest lendan sama vabalt, lahkun ja tulen alati tagasi, jään truuks sellele, kus on mu süda.